Õnne valem...

1) Loe läbi üks hea raama.
Lõpuks siis sain oma "Haunted"-iga ühelepoole. Ei ühtki pettumust selles raamatus, ausalt. Isegi lõpp oli perfektne. Ja oi kui palju rõvedusi ja tarkusi sinna nende kaante vahele on peidetud...

2) Kannata!

Kõige tähtsam asi elus on teadmine, et elu on ilus. Tegelikult see nii ongi. Te mõtlete, et "Aga miks Minu elu siis nii rõvedalt imeb?". Põhjus on väga lihtne - inimene ise teeb oma elu põrguks. Iga liigutus, mis tehakse, on suunatud iseenda kannatuste suurendamisele. Seda kõike asjaolu nimel, et kui keegi lõpuks meid päästma tuleb, siis oleks just Minul rääkida kõige kurvem lugu ja kogu tähelepanu justnimelt Minule osaks langeks.

Tähelepanuvajadus on inimkonna krooniline, parandamatu haigus, mis reeglina lõppeb surmaga. Seda surma ei põhjusta vanadus ega ka mingi ootamatu õnnetus mitte. Selle muudab võimalikuks edevus. Ego.

Igaüks tahab lõpus olla see üks ja ainus, kes tähelepanu keskpunktis asub. Selle eemärgi nimel ollakse valmis korda saatma koletuid tegusid ja mõeldamatuid hulljulgeid trikke, hoolimata sellest kes ja kui palju kogu protsessi käigus kannatab. Oma kuulsusjanu küüsis jupphaaval surres ei märka me lõpuks ka enam oma päästjaid, oleme täielikult pimestatud, kõnekeele unustanud ning kaotanud võime kuulda mis meile räägitakse. Me ei tee enam vahet päästjatel ja vaenlastel. Oleme muutunud omaenda Ego hüpiknukuks ning miski ei suuda meid enam päästa. Me oleme pööranud maailmale selja ning sureme päev haaval, igaüks meist omaette oma pisikeses nurgakeses, peidus. Ootame päästjaid, kes iialgi ei saabu. Ka nemad on vaid inimesed...

3) Õpi oma vigadest...

Teisisõnu, iga päev on uued jamad, aga s*ttagi ei õpi! Päevast päeva korduvad samad idiootsused. Nüüd tuli välja, et olukord on isegi oodatust karvasem. Enam ei anta võimalust isegi teiste vigadest õppimiseks. Kuid mingi tähekene täna öösel särab Meie pilvitus taevalaotuses...loodame, et ta veel ei kustu...

Ja lõpuks - õnne valem: sure nii varakult kui võimalik, sel viisil jõuad ehk ühes tükis Teise Ilma...

*People always say we hurt the ones we love the most. The thing with that is, it works both ways...*