Tähelepanu, Shoppajad ja niisama Muiduloivajad!
Nagu niimõnigi teist juba võib olla märganud, on meie kalli Viru Noorte Hängimis- ja Vaba Aja Veetmise Keskuse elik da Viru Center'i Tammsaare pargi poolse sissepääsu ette rajatud avalik liuväli. Jah, see on kõigile soovijatele tasuta ning oma uiske ei pea kaasa tooma. Kas pole mitte hea uudis? =)
Nagu kõrvalolevalt pildilt näha võib, on ruumi piisavalt ka kõige kogukamatele härrasmeestele ja daamihakatistele ning ka väikelapsed leiavad omale kiirelt tegevust.
Kõigest sellest hoolimata on antud meelelahutuslik element rajatud linnalt ehitusluba taotlemata ning seega ebaseaduslik püstitis. Nii mõnigi on juba Tallinna linnapeale ametliku kaebekirja vormistanud ning ma kardan, et see ei jää mitte viimaseks. Mina isiklikult ei viitsi paberimajandusega vaeva näha ning võtan ohjad enda kätesse.
Nimelt on mul tänase seisuga alus pandud uuele tatikavihkamislainele, mis ilmselt niipea ei vaibu. Tulen mina koolist, niigi sitt päev seljataga (sellest ei viitsi ma hetkel pikemalt pajatada, ütleme lihtsalt, et asjasse on segatud arvuti ja teadmata põhjustel koju ununenud paroolid), meel must, tuju 0 (loe: olematu), ilgelt rõve külm tuul puhub vaat et kõrvad peast ning inimeste eksistents on puht põhimõtte pärast soovimatu. Kõnnin ma siis rahulikult bussi pealt meie pealinna Narkarite meelispaiga poole, möödun puust, mis on nagu konkreetselt TÄPSELT kesk tänavat, niiet see vähendab tee laiust ca poole võrra. Fain, elame üle ja läheme mööda sellest pilpast.
Mingi eit (loe: EIT) kakerdab jalus nagu oleks tal aega Maa ja Ilm seal ringi tuiata ja käib kõigile närvidele, kel vähegi kiire või kel põleb südames igatsus sooja kohakese järele. Minul oli mõlemat. Raskustega, kuid siiski, murdsin lõpuks ta paksust persest mööda ja lisasin sammu, et Titanicu taga seilates kaotatud aeg tasa teha.
Kuulen mingit rämedat kilkamist, mis ei tule üldse mitte kaugelt. Ignoreerin ja süvenen kõrvus kõlava viisijupi sõnumisse. Järgmisel hetkel lidub minu suunas mingi päkapikk nagu tal oleks pärak leekides vms ja veel ootamatum oli ta põlvili laskumine ning minu saapapihta libisemine. Tuleb välja, et noorpõlve esindajad olid sinna mõnusa liuraja korraldanud ja nüüd seilasid rahva vahel ringi ning niitsid pahaaimamatuid kodanikke jalust.
Tekkis ilge tahtmine veidi jalga kergitada ja tatikale üks korralik obadus saapaga piki vahtimist äsada, et ta teaks kus ja millal tasub selliste idiootsustega tegelda. For f*ck's sake, keset niigi närvilist rahvamassi on vaja ringi vuhiseda ja kõigil jalus tolgendada. Teeme nii siis!
Tulge kõik ja saage osa sellest SUUREPÄRASEST elamusest! Minul igatahes vererõhk tõusis paari pügala võrra.
Jällekaeblemiseni! =)
Nagu niimõnigi teist juba võib olla märganud, on meie kalli Viru Noorte Hängimis- ja Vaba Aja Veetmise Keskuse elik da Viru Center'i Tammsaare pargi poolse sissepääsu ette rajatud avalik liuväli. Jah, see on kõigile soovijatele tasuta ning oma uiske ei pea kaasa tooma. Kas pole mitte hea uudis? =)
Nagu kõrvalolevalt pildilt näha võib, on ruumi piisavalt ka kõige kogukamatele härrasmeestele ja daamihakatistele ning ka väikelapsed leiavad omale kiirelt tegevust.
Kõigest sellest hoolimata on antud meelelahutuslik element rajatud linnalt ehitusluba taotlemata ning seega ebaseaduslik püstitis. Nii mõnigi on juba Tallinna linnapeale ametliku kaebekirja vormistanud ning ma kardan, et see ei jää mitte viimaseks. Mina isiklikult ei viitsi paberimajandusega vaeva näha ning võtan ohjad enda kätesse.
Nimelt on mul tänase seisuga alus pandud uuele tatikavihkamislainele, mis ilmselt niipea ei vaibu. Tulen mina koolist, niigi sitt päev seljataga (sellest ei viitsi ma hetkel pikemalt pajatada, ütleme lihtsalt, et asjasse on segatud arvuti ja teadmata põhjustel koju ununenud paroolid), meel must, tuju 0 (loe: olematu), ilgelt rõve külm tuul puhub vaat et kõrvad peast ning inimeste eksistents on puht põhimõtte pärast soovimatu. Kõnnin ma siis rahulikult bussi pealt meie pealinna Narkarite meelispaiga poole, möödun puust, mis on nagu konkreetselt TÄPSELT kesk tänavat, niiet see vähendab tee laiust ca poole võrra. Fain, elame üle ja läheme mööda sellest pilpast.
Mingi eit (loe: EIT) kakerdab jalus nagu oleks tal aega Maa ja Ilm seal ringi tuiata ja käib kõigile närvidele, kel vähegi kiire või kel põleb südames igatsus sooja kohakese järele. Minul oli mõlemat. Raskustega, kuid siiski, murdsin lõpuks ta paksust persest mööda ja lisasin sammu, et Titanicu taga seilates kaotatud aeg tasa teha.
Kuulen mingit rämedat kilkamist, mis ei tule üldse mitte kaugelt. Ignoreerin ja süvenen kõrvus kõlava viisijupi sõnumisse. Järgmisel hetkel lidub minu suunas mingi päkapikk nagu tal oleks pärak leekides vms ja veel ootamatum oli ta põlvili laskumine ning minu saapapihta libisemine. Tuleb välja, et noorpõlve esindajad olid sinna mõnusa liuraja korraldanud ja nüüd seilasid rahva vahel ringi ning niitsid pahaaimamatuid kodanikke jalust.
Tekkis ilge tahtmine veidi jalga kergitada ja tatikale üks korralik obadus saapaga piki vahtimist äsada, et ta teaks kus ja millal tasub selliste idiootsustega tegelda. For f*ck's sake, keset niigi närvilist rahvamassi on vaja ringi vuhiseda ja kõigil jalus tolgendada. Teeme nii siis!
Tulge kõik ja saage osa sellest SUUREPÄRASEST elamusest! Minul igatahes vererõhk tõusis paari pügala võrra.
Jällekaeblemiseni! =)
