Tere taas siis kõik kes te siia vahest piilute. Palju aega on möödunud viimasest häälitsusest siinmail ja mõtlesin et miks siis mitte jälle natuke kisada. Ses suhtes, et teeks mingi kaudse ülevaate oma ajaveetmisviisidest või nii. Veebruar oli igav ja midagi ei juhtunud. Ausalt. Märts on aga hoopis teine tera.
-------------------------------------------------------------------
Kuu algas. Täiskuu nagu alati, eksole. Vale! Ei ole nagu alati. Kolmas kuu sel aastal, kuid esimene, mille algust tähistab täielik kuuvarjutus. Kõige ägedam oli aga see, et tallinn ja arvatavasti enamus eestits oli paksus udus. Ei, mitte arvatavasti. Nii oligi. Põhimõtteliselt, vata.
Mingil veidral põhjusel tegin 2.märtsi öösel mmh’ga katleri kooli staadionile suure lumelamba...nohikmetal tahtis noh!Kolmas märts oli siis selline asi, et Peipsi järvel toimus miskine Kalevipoja teine uisumaraton või midagi ja no greiv ofkoos oli see geenius, kes mind, spiritit ja mmh’d sinna suutis meelitada. Loll laps, ma tean....sport tapab jne. Peaaegu, et tappiski.
Mingil veidral põhjusel ei õnnestunud öösel eriti magada. Ahjaa, õige küll, ma kirjutasin mingeid rammsteini plaate, aga see pole tähtis. Mis on tähtis, on see, et kella 2 ja 6 vahel ma vähkresin kuskil voodis teki peal (sest teki alla pold mõtet ega ka mõttetust kobida) ja aeg-ajalt sai mõni uud plaadike küpsema lükatud. Kellake kuueke sai ärgatud ja mmh’d välja pekstud. Kena hommik oli...bussi oodates jõllitasime mmh’ga kuidas mustakivi tee poolt aeglaselt udusein meie poole roomas. Linnas oli ka väike uduvine üleval ehk Oleviste kiriku torn oli mõnusalt kuskile ää kadund. Trammi kah ei tulnud, läksime jala läbi vanalinna balta poole. Nii mõnus oli...soe ja äge ja udune. Täpselt kokkulepitud ajaks olime koha, ehk 8:07 astus gh rongilt maha ja meie olime tal vastas. Hakkasime jõgevamaa poole sõitma. Terve tee on paks udu. Tervelt 2,5h mööda inim/autotühja maanteed kimada on äge, eriti siis, kui üle 10-15meetri ette näha midagi ei ole....Terve tee kuulasin mingit ägedat mussi, mõtlesin oma sürre mõtteid ja lobisesin kaasliiklejatega. Kohale jõudes pargiti meid keset Peipsit kuskile ja läksime starti ootama. Uisud all, avastasime, et jää on uisutamiskõlbmatu. Ses suhtes, et uisutera sõna otseses mõttes vajus jää sisse kinni igal sammul. Kujutame siis ette 7km sellist sörki. Äge oli. Aeg-ajalt tuli tagasi minna ja mmh’d järgi oodata jne, aga lõpuks enam ei viitsind ja finishisse jõudis ta ainult 10min peale meid, mis on äärmiselt tubli =)
Sõime oma supi ära (ja peab mainima, et Salvest’i borš viib suisa keele makku!), istusime, külmetasime ja ootasime oma taksojuhti, kes segane 25km sellel üli-siledal jääl ära pidi komberdama. Lahe. Ok, tüüp saabus poolelusana tagasi, saime ära minna ja tagasitee oli täpselt sama udune kui sinnasõit. Teepeal sai korra miskist poest ka läbi lipsatud ja natuke tangitud ennast. Kella kuue paiku vist umbes sai koju lõpuks. Ehk 12 tundi lahedusi selja taga. (Y)
Kuskile kella 22 paiku lõpuks leidsin, et peaks ikka sõbrale külla minema ja natuke jooma. Laheee...läksingi siis mustakale, seal sai siis lollusi tehtud, kaarte taotud ja lõpuks isegi pudelit keerutatud (ka seltskonnamängu eesmärgil, mitte niisama, eksole:P)
Poole öö pealt sai ära mindud ja väike uinak tehtud, koju jõudsin alles järgmisel õhtul kella kuue paiku. Jälle äärmiselt asjalikult raisku lastud aeg ja kõik muu taoline. Sama päeva õhtul diagnoosisin endale umbes 39*C palaviku ja esmaspäeval ronisin uimas peaga kooli mingit lolli java proget kaitsma. See tehtud, sai koju tagasi lipatud ja järgmine päev enam mitte tagasi mindud. Kolmapäev vist oli ka vabatahtlikult vaba päev ning neljapäeval siis jälle kooli mindud, kuid märgatavalt toreda hilinemisega, sest lihtsalt ei viitsind üles ajada end õigel ajal. Pole probleemi, tõstsin oma tunnid lihtsalt koha võrra edasi.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Koju jõudsin taaskord kuskil kella kuue paiku, siis oli kiirelt vaja taldrikutäis midagi söödavat sisse ajada ja Otepää poole plagama panna. Nimelt väike suusatamine ja lõõgastumine isa ja ta tutvusringkonna seltsis. Jälle umbes kaks ja pool tundi sõitu ja olime väikese munamäe jalamil miskises puhkemajakeses. Kohe õlled välja ja jooma. Kella poole neljani vist sai lõbusalt lollusi kokku räägitud, mõned kaardimängud kirja saadud ja väsinud naisi-lapsi oma mölaga häiritud. Magamine on ülehinnatud, teate seda, eks...Hommikul kella kaheksa paiku oli äratus ja mis ma siis näen.....tere Pohma =)
Nu käisime söömas kuskil 800m eemal majakesest, siis tagasi, riided vahetatud ja mindi suusalaenutust otsima. Suusad käes ja Kuutsemäele.
Mina muidugi esmakordselt mäesuuskadega. Äge oli. Kukkisin ikka ka päris oma mõni kord, paar korda oli vaja pärast mütsi otsima minna. Aga mis oli kõige meeldivam, seda te veel ei tea. Nu m ütlen – alates kella 11-st, kui me mäele saime, paks udu üleval jälle =)
Mulle nii meeldib udu ja ma ei osanud kohe üldse õnnelikum olla või miskit. Paari tunni pärast siis väikene kehakinnitus (poole mäe peal oli mingi restorani ja pubi ristsugutis) ja sõit võis jätkuda. Ahjaa, kogu see aeg, mis seal Otepääl passisime – väljas plusskraadid! Nu ok, et no vahepeal sai kõrgema mäe peale ka mindud ja seal otsast peale oma kukkumiste seeriat alustatud...endiselt oli paks udu ja mulle ikka niivõrd palju meeldis see. Mingi video sai ka tehtud meie suuskamistest, et kunagi äkki ma saan selle ka kuskilt kätte. Udu ruulib endiselt.
Lõpuks, kui enam kukkumisi ei olnud ja suusatamine selge, siis hakkas igav ja läksime ära. Õhtul, jälle kella kuue paiku muide, sai mindud ja üks mõnus pubi üles otsitud kuskil künka otsas järve ääres. Õudselt ilus oli. Apelsini-kana muide tähendab seda, et on kergelt apelsinikoore-maitseline kaste ja üks viilakas apelsini ühe suure (ikka ilgelt suure) paneeritud kanafileega, lisaks kartulid ja aedviljahautis. Peaaegu, et kõik mahtus kõhtu ka, kaalikaid ja porgandeid jäi järgi natuke. Nonii, onnikesse tagasi, joomine jätkus, aga täna olid kõik väsind juba, niiet kõik vajusid järjest ära ja mina ofkoos olin viimane kes tuttu kobis.
Hommikul jälle varajane äratus, jälle hommikusöök sealsamas kus eile ja siis algas pikk pikk kodutee. Taaskord andis härra udu end näole, kuid seekord vahelduva eduga ja mitte eriti tihedana. Päeval millalgi sai siis koju jõutud ja ilgelt väsind oldud. Aga mis te arvate, et sain magada ka või midagi v? Oh ei, kus sa sellega :P
Kähku otsisin ülikonna välja ja õhtul kuskile 19-20 vahel jõudsin kadri papa juubelile. Seal siis hakkasin veinipudelit väänama kohe ja loomulikult ka väikesi poisse kiusama – sai vähe taga aetud neid mööda Bamboo pubi. Kell miskit 22 juba, oli aeg lahkuda, piisavalt täis juba, nüüd oli vaja Blacky kontserdile jõuda Kolumbusesse. Mingi poole tunniga umbes olin platsis seal, võiksed joogid sisse ja lava ette fännama ehk siis natuke sai tantsu keerutatud ja õõtsutud. Vaheaeg, bänd puhkas, meie jõime, bänd jätkas, meie olime jälle lava ees. Väga häid lugusid mängisid nad sel õhtul ja viimane (lisalugu) oli „Jäljed” ehks siis üks mu kõige lemmikumatest Blacky lauludest. Ma olin täitsa rahul. Pärast, kui kontsert läbi, läksin liitmaa juurde, tänasin teda ägeda esituse eest ja kallistasin teda =)
Õhtu oli täiesti kordaläind minu jaoks sellega =)
Nu käisime söömas kuskil 800m eemal majakesest, siis tagasi, riided vahetatud ja mindi suusalaenutust otsima. Suusad käes ja Kuutsemäele.
Mina muidugi esmakordselt mäesuuskadega. Äge oli. Kukkisin ikka ka päris oma mõni kord, paar korda oli vaja pärast mütsi otsima minna. Aga mis oli kõige meeldivam, seda te veel ei tea. Nu m ütlen – alates kella 11-st, kui me mäele saime, paks udu üleval jälle =)
Mulle nii meeldib udu ja ma ei osanud kohe üldse õnnelikum olla või miskit. Paari tunni pärast siis väikene kehakinnitus (poole mäe peal oli mingi restorani ja pubi ristsugutis) ja sõit võis jätkuda. Ahjaa, kogu see aeg, mis seal Otepääl passisime – väljas plusskraadid! Nu ok, et no vahepeal sai kõrgema mäe peale ka mindud ja seal otsast peale oma kukkumiste seeriat alustatud...endiselt oli paks udu ja mulle ikka niivõrd palju meeldis see. Mingi video sai ka tehtud meie suuskamistest, et kunagi äkki ma saan selle ka kuskilt kätte. Udu ruulib endiselt.
Lõpuks, kui enam kukkumisi ei olnud ja suusatamine selge, siis hakkas igav ja läksime ära. Õhtul, jälle kella kuue paiku muide, sai mindud ja üks mõnus pubi üles otsitud kuskil künka otsas järve ääres. Õudselt ilus oli. Apelsini-kana muide tähendab seda, et on kergelt apelsinikoore-maitseline kaste ja üks viilakas apelsini ühe suure (ikka ilgelt suure) paneeritud kanafileega, lisaks kartulid ja aedviljahautis. Peaaegu, et kõik mahtus kõhtu ka, kaalikaid ja porgandeid jäi järgi natuke. Nonii, onnikesse tagasi, joomine jätkus, aga täna olid kõik väsind juba, niiet kõik vajusid järjest ära ja mina ofkoos olin viimane kes tuttu kobis.
Hommikul jälle varajane äratus, jälle hommikusöök sealsamas kus eile ja siis algas pikk pikk kodutee. Taaskord andis härra udu end näole, kuid seekord vahelduva eduga ja mitte eriti tihedana. Päeval millalgi sai siis koju jõutud ja ilgelt väsind oldud. Aga mis te arvate, et sain magada ka või midagi v? Oh ei, kus sa sellega :P
Kähku otsisin ülikonna välja ja õhtul kuskile 19-20 vahel jõudsin kadri papa juubelile. Seal siis hakkasin veinipudelit väänama kohe ja loomulikult ka väikesi poisse kiusama – sai vähe taga aetud neid mööda Bamboo pubi. Kell miskit 22 juba, oli aeg lahkuda, piisavalt täis juba, nüüd oli vaja Blacky kontserdile jõuda Kolumbusesse. Mingi poole tunniga umbes olin platsis seal, võiksed joogid sisse ja lava ette fännama ehk siis natuke sai tantsu keerutatud ja õõtsutud. Vaheaeg, bänd puhkas, meie jõime, bänd jätkas, meie olime jälle lava ees. Väga häid lugusid mängisid nad sel õhtul ja viimane (lisalugu) oli „Jäljed” ehks siis üks mu kõige lemmikumatest Blacky lauludest. Ma olin täitsa rahul. Pärast, kui kontsert läbi, läksin liitmaa juurde, tänasin teda ägeda esituse eest ja kallistasin teda =)
Õhtu oli täiesti kordaläind minu jaoks sellega =)
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Edasi läks kõik suht vaikselt, sai koolis käidud, sai traditsiooniliselt teisipäeval piljardis käidud ja siis saabus reede ehk kallid mmh ja suva korraldasid mmh suvilas (Lagedil) mõnusa surnuaia-laadse topelt-sünnipäevapeo. Poole öö pealt liitus hunnik rahvast ja pidu sai õige hoo. Siinkohal ei hakkaks detaile paljastama, sest liialt varjab see öö endas valgustkartvaid tegusid ning laiema avalikkuse ette neid tuua ei või. Ütleme lihtsalt nii, et asi kiskus üsna käest ära, kuid lõppkokkuvõttes jäid kõik terveks ja õhtu oli rahulik, aga huvitav :PJärgmine hommik oli jälle julm äratus by söör Pohmakas, appi tulid sõber Kohv, onu Rock ja viiner-makaronidega. Kella nelja-viie vahel sai siis viimased loivajad majast välja pekstud ja tallinna tagasi põrutatud. Kuid no rest for the wicked, nagu öeldakse ja ega kaua kodus olla ei lastud kah. Oli vaja teisele sünnipäevale jõuda sel õhtul veel.
Kella kaheksa-üheksa vahel siis vedasin mingi veini ja roosi poest ära ja põrutasin mustakale. Seal algul ei saand vedama, pärast enam ei võtnud pidama. Ses suhtes, et no, eelmisest joomast oli suht pohm olla ja väsimus tagus ka jalaga p****e, aga kui paar tassi kohvi ja mõned õlled sees, siis tulid jutu-tuju ja aktiivsus tagasi ja sai isegi mingi ring Aliast mängitud ja üldse natuke niisama lobisetud. Mingi aeg vajus kogu rahvas kuskile laiali, jäid ainult kohalik sünnipäevaline ja kaks külalist, kellest üks olin mina. Nu, hommik muudkui lähenes ja ega mu möla sellepärast vaikind. Oi ei, missa nüüd. Sealt tuli vist küll mingi non-stop 2-3 tundi puhast mulli ära, aj sünnipäevalaps, nii viisakas, kuulas mu lolli juttu ja aeg-ajalt ilmutas mittemagamise märke ehk vastas mõnele asjale omapoolse vaatenurga esitamisega.
Eks sealt sai ka kunagi ära mindud ikka lõpuks, kuigi päike juba säras kõrgel sel ajal ning koju jõudsin ma päikeseloojanguga (taaskord kella 5-6 paiku:P). Muidugi, poole öö ajal alles kobisin lõpuks magama, missiis et jälle vahepeal mingi öö kuskile kaotsi läks. Niitore-niitore-niitore =)
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jälle uus nädal, jälle kool, jälle on kõik nõme ja värk. Teisipäeval jälle piljard, kus oli seekord hämmastavalt vähe-elav seltskond, kuigi pulli sai ka piisavalt :D Kolmapäevane koolipäev jäi kuidagu vahelt ära ja asendus kodus passimise, vahvlite küpsetamise ja söömisega, lõpuks mmh ja nohikmetaliga paar korrust kõrgemal olesklemise ja kaartide piinamisega. Rahulik õhtu ühesõnaga.
Neljapäeval ofkoos magasin hommikul pool tundi liiga kaua, ehk jäin kooli mingi 20min hiljaks, millele järgnes mitteviitsimine kaasa teha harjutustunnis ning millele järgnes koolist lahkumine, sest seal oli mõttetu passida ja järgmisse tundi minek oli liiga pointless.
Selle asemel aga, et koju minna, sai vaimuga mõned õlled/siidrid/zipid ja muu võetud ja kaljunukil tiba istutud ja lobisetud. Pärast sai siis minu joores „Turistas”-t vaadatud ja leitud, et see on ikka liiga haigelt nõme film. Vaim tõmmas kuskile litutama, mina ja mmh läksime Woodstock’i ja veetsime seal surnuaiakate ja muu rahvaga väga lõbusa ööpooliku. Mingil hetkel mmh väsis ära ja ta sai koju saadetud, (muide, söögiplatsil suutsin ma endale mingi inglasest sõpsi hankida veel ju...natuke aega sai juttu aetud ja igast asju taevani kiidetud...talle meeldib eesti ühesõnaga :P), ise istusin umbes kella kuueni (jälle see kuramuse kuus!!!) seal, tagusin piljardit ja ajasin rahvaga lõbusalt juttu. Siis sai korra kadri juures käidud ja tunnike või nii uinutud, kuni jälle minema peksti.
Koju jõudes väike paaritunnine uinak tegi jälle pea piisavalt kaineks, et aru saada mis toimub. Tegin siis oma välimuse korda ja lippasin välja. Kell 12 olin Fashion Cafe ees ja ootasin pool tundi kuni võtteseltskond kohale jõudis ja sai tükimat aega passitud, külmetatud ja pildistamisluba oodatud ja siis mõned moekad reklaami-pildid ää tehtud (kus muide mind tglt eriti nähagi pole, thank god või miskit). Kell kaks umbes siis käisin CC Plazast läbi, võtsin kaks piletit uuele Frank Milleri teosele „300” ja kobisin koju. Tunnni sain kodus olla, siis vaja jälle linna minna, emaga käisin shoppamas, sain kampsuni kätte Zara’st ja pääle seda läksime siis kinomõnusid (popcorni õgivad tiinekad ja muidu lollid inimesed) nautima.
Ülimalt soovitan kõigil see Kolmsada ära vaadata ja just nimelt kinos, sest see on niivõrd efektne ja visuaalne nauding, mida kodus arvutiekraani vahtides ealeski ei saavuta. Hetkel ja veel suht pikka aega mu lemmikfilm nüüd. Gerard Butler nägi jälle äge välja ja film oli äärmiselt liigutav ja sisukas. 10/10 paneks hindeks, aga tegelt peaks vist panema 9/10, sest muidu ma ei oleks paljude arvates objektiivne hindaja....
Praeguse seisuga on siis selle postituse pikkus kaks ja pool A4 lehekülge, seega päris sisukad kolm nädalat mul seljataga...Vähemalt ise ma kaldun nii arvama.
Ahjaa, täna ja eile ja iga õhtu põmst on lasnamäel mingi ilge udu ja täna on kohe ekstra paks udu ja ma tahan tegelt välja minna, aga ma ei viitsi....ma vännan udu eksole....liiga palju fännan....Ja The Fountain’i soundtrack on ka hea! (Clint Mansell feat The Kronos Quartet ju ikkagi!!!).
Head ööd või midagi...
Neljapäeval ofkoos magasin hommikul pool tundi liiga kaua, ehk jäin kooli mingi 20min hiljaks, millele järgnes mitteviitsimine kaasa teha harjutustunnis ning millele järgnes koolist lahkumine, sest seal oli mõttetu passida ja järgmisse tundi minek oli liiga pointless.
Selle asemel aga, et koju minna, sai vaimuga mõned õlled/siidrid/zipid ja muu võetud ja kaljunukil tiba istutud ja lobisetud. Pärast sai siis minu joores „Turistas”-t vaadatud ja leitud, et see on ikka liiga haigelt nõme film. Vaim tõmmas kuskile litutama, mina ja mmh läksime Woodstock’i ja veetsime seal surnuaiakate ja muu rahvaga väga lõbusa ööpooliku. Mingil hetkel mmh väsis ära ja ta sai koju saadetud, (muide, söögiplatsil suutsin ma endale mingi inglasest sõpsi hankida veel ju...natuke aega sai juttu aetud ja igast asju taevani kiidetud...talle meeldib eesti ühesõnaga :P), ise istusin umbes kella kuueni (jälle see kuramuse kuus!!!) seal, tagusin piljardit ja ajasin rahvaga lõbusalt juttu. Siis sai korra kadri juures käidud ja tunnike või nii uinutud, kuni jälle minema peksti.
Koju jõudes väike paaritunnine uinak tegi jälle pea piisavalt kaineks, et aru saada mis toimub. Tegin siis oma välimuse korda ja lippasin välja. Kell 12 olin Fashion Cafe ees ja ootasin pool tundi kuni võtteseltskond kohale jõudis ja sai tükimat aega passitud, külmetatud ja pildistamisluba oodatud ja siis mõned moekad reklaami-pildid ää tehtud (kus muide mind tglt eriti nähagi pole, thank god või miskit). Kell kaks umbes siis käisin CC Plazast läbi, võtsin kaks piletit uuele Frank Milleri teosele „300” ja kobisin koju. Tunnni sain kodus olla, siis vaja jälle linna minna, emaga käisin shoppamas, sain kampsuni kätte Zara’st ja pääle seda läksime siis kinomõnusid (popcorni õgivad tiinekad ja muidu lollid inimesed) nautima.
Ülimalt soovitan kõigil see Kolmsada ära vaadata ja just nimelt kinos, sest see on niivõrd efektne ja visuaalne nauding, mida kodus arvutiekraani vahtides ealeski ei saavuta. Hetkel ja veel suht pikka aega mu lemmikfilm nüüd. Gerard Butler nägi jälle äge välja ja film oli äärmiselt liigutav ja sisukas. 10/10 paneks hindeks, aga tegelt peaks vist panema 9/10, sest muidu ma ei oleks paljude arvates objektiivne hindaja....
Praeguse seisuga on siis selle postituse pikkus kaks ja pool A4 lehekülge, seega päris sisukad kolm nädalat mul seljataga...Vähemalt ise ma kaldun nii arvama.
Ahjaa, täna ja eile ja iga õhtu põmst on lasnamäel mingi ilge udu ja täna on kohe ekstra paks udu ja ma tahan tegelt välja minna, aga ma ei viitsi....ma vännan udu eksole....liiga palju fännan....Ja The Fountain’i soundtrack on ka hea! (Clint Mansell feat The Kronos Quartet ju ikkagi!!!).
Head ööd või midagi...
