Esmaspäeva varahommik....tere hommikust, Eesti!
Mingil veidral põhjusel on kombeks saanud umbes sellisel kellaajal postitada uusi sissekandeid...ebanormaalne!
Aga mis siin ikka pikalt jahuda. Eile oli siis Vabariigi Aastapäev ja igast marssimised ja vastuvõtud ja lipud ja muu kraam välja toodud ja kõigile ette näidatud, et "Näe, mul ka on!". Au ja uhkus on küll hinges, aga no tõesti ei jaksand sellest kõigest osa võtta sel korral. Olen ketser, jah, ma tean...tänan, et meenutate ikka!
Hetke update: peavalu, pooltäis õllekann, Alter Bridge kõrvus helisemas, Oscar-gala täies hoos, missiis, et ma ise seda ei vaata....lihtsalt ei jaksa nii palju asju korraga teha!
Mingil veidral põhjusel on kombeks saanud umbes sellisel kellaajal postitada uusi sissekandeid...ebanormaalne!
Aga mis siin ikka pikalt jahuda. Eile oli siis Vabariigi Aastapäev ja igast marssimised ja vastuvõtud ja lipud ja muu kraam välja toodud ja kõigile ette näidatud, et "Näe, mul ka on!". Au ja uhkus on küll hinges, aga no tõesti ei jaksand sellest kõigest osa võtta sel korral. Olen ketser, jah, ma tean...tänan, et meenutate ikka!
Hetke update: peavalu, pooltäis õllekann, Alter Bridge kõrvus helisemas, Oscar-gala täies hoos, missiis, et ma ise seda ei vaata....lihtsalt ei jaksa nii palju asju korraga teha!
Täna siis sain lõpuks ühelepoole tõenäoliselt parimate raamatute hulka kuuluva üllitisega, mida viimasel ajal sirvinud olen. Tegu siis Chuck Palahniuk'i "Survivor" tema algupärasel kujul ehk täiesti inglisekeelsena. Jube andekas kirjanik on see mees! Raamat algab suhteliselt sealt kus ta lõppema peaks ning äärmiselt ebatavalisena tundub juba esimeste lehekülgede lähemal vaatlusel selguv fakt, et lehekülje- ning ka peatükkide numbrid on kahanevas järjekorras. Raamat läheb tagantpoolt ette... Enne "Survivor"-it lugesin läbi sama autori poolt kirjutatud "Invisible Monsters"-i ja "Choke"-i, kuid siiani on minu lemmik CP käesolev teos. Raamat algab mingi sündmusega ning kogu ülejäänud osa raamatust selgitab asjaolusid, mis peategelase antud olukorrani viisid. Raamat lõppeb sama ootamatult kui see algas ning jätab lugejale äärmiselt palju mõtteainet. Mis edasi saab, kas kõik läks nii nagu peategelane ütles või oli Fertility'l alati iga asja suhtes õigus? Kes teab, kuid selelst hoolimata on tegu äärmiselt meisterliku kirjatükiga, seda eriti peatükis numbriga 28. See on siis tagantpoolt ette lugedes peatükk 28...kui ma ei eksi, siis raamatu esimene peatükk kannab numbrit 47 (jah, viimase peatüki järjekorranumber on 1!).
Igal juhul, kellel on võimalus, lugege! Homme võtan ette autori järgmise üllitise nimega "Haunted" ja loodan, et ka see on sama huvitav lugemismaterjal, kui eelmised...
Ja nüüd on selline keiss, et õlu saab otsa, uni tuleb, oskarid leiavad omanikke (as we speak) ja homme on vaja korra kooli ronida, seega kobin mingi aja möödudes magama ära...halisemiseni!
No comments:
Post a Comment